Eksinud
4. juuni 2016
Lugesin oma märkmeid viimastest aastatest. Minu mälupilti on kulunud teadmine sellest perioodist, et miskit minu elus ei töötanud aga mis, seda täpselt ei mõistnud. Mäletan end järjepidevatel otsingutel, justkui teelt eksinu. See tunne ja teadmine oli tänaseni kehamälus. Jõuetuse tunne - takistused, asjad ei toimi, kehal halb, meelel halb aga ei leia valupunkti, mis vajutamist ja lahendamist vajas.
Täna kirjatükke lugedes sellest ajast, loen välja, et ma teadsin väga täpselt mida ma siis tahtsin ja mida ma ei tahtnud. Olen selle kõik sõnasõnalt üles kirjutanud ja väga selgelt ning ühemõtteliselt, ilma igasuguse kahtluseta. Teadsin täpselt mis olid minu prioriteedid siis. Sulaselgelt.
Ma teadsin seda kõike aga ei aktsepteerinud seda. Ma ei lubanud endale seda mida tundsin ja vajasin ja tundsin, et on parim. Surusin selle eneses alla ja astusin radapidi mida ma ei olnud valmis ega tegelikult ka tahtnud astuda. Seda hakkasid peegeldama mulle minu lapsed. Näiliselt oli minuga ju kõik tipp-topp ja igavesti uhke ning prestiižikas elu, sisemuses aga käis konflikt päevast-päeva ja enesele vastu astumine. Ma olin veendunud, et ma ei saa nii nagu sisimas soovin ja tean, et on õige. Olin veendunud, et pean valima teise raja ja olema keegi teine kui südamest soovisin olla. Pisarad, ahastus, mis lõppesid passiivsusega.
Käisin seda rada kuniks põlesin läbi. Kuniks enam ei jaksanud. Kuniks tuli surmahirm - keha oli juba nii läbi sellest kogemisest ja vastuseisust.
Lõpetasin sel teerajal käimise ja valisin enda raja.
Kui paljud aga jätkavad sel rajal, mis ei ole tegelikult nende nägu vaid kellegi teise nägu? Kui paljud julgevad astuda pealtnäha hulljulget sammu enda ja tegelikult ka oma pere heaolu suunas (kuigi alguses nii ei paista, kui rahast rääkida). See kõik on omamoodi lõks, ring mida mööda käia - selleks, et elada, on vaja raha. Selleks, et saada raha, on vaja tööd. Kui on töö, hoia sellest kinni, eriti kui see on ühiskonna poolt väärtustatud töökoht. Ja nii see käib ringiratast. Minu vajadused ei ole olulised.
Tegelikult me teame mis on meile parim ja mis on meie teerada. Me lihtsalt kipume andma sellele hinnanguid, seda hukka mõistma või arvama, et see ei ole parim valik. Olgu see siis ühiskonna mõistes või tuleb hoopis lapsepõlve kodust see arusaam.
Sa tead mis on Sinu rada, ka siis kui Sa arvad, et oled eksinud ja ei tea. Tegelikult Sa tead mis on Sinu jaoks parim valik või samm.
Lükka kõrvale hinnangud, mõte, et see on ebareaalne ja võimatu. Anna ise-endale võimalus!
Foto autor: Meeli Laane
Viita sellele postitusele
Naine!
Kas Sina oled kirglik?
01. April 2016
Käisin eile Chippendalesi showd nautlemas. Märkasin, et kõige enam kiljusin ma kaasa meie enda Naistele kes
lavale juhatati. Küll kiljusin kaasa kuna nad olid tõsiselt ägedad, julged ja fantaasiaküllased. Ja osadele
naistele kiljusin kaasa kaastundest.
Hmmmm, siit tuleb huvitav mõte. Kui mees kannab ja mees juhib, siis naine ongi nii nagu laval voodisse
tõstetud Naine, kes tõstis küünarnukist kõverdatud käed üles ja jäi sellesse asendisse kogu seksistseeni
ajaks ja tema ainukeseks reaktsiooniks olid sõnad: ´what?´ ja ´all?`
Kas pole tavapärane pilt? Mees tuleb ja võtab kui tunneb selleks vajadust ja naine ootab kannatlikult
kuniks on kõik?
Või näiteks Naine, kes kutsuti lavale ja paluti tal näidata oma lemmik sekspoosi mehe peal – mees oli
passiivselt pikali ja Naine näitis mis teda köitis.
Mind viimane sellest näitest väga köitis ja kiljusin suurest kirest oma hääle ära. See on see mida mina
tahan – teha seda mis mind kirglikuks muudab, sellisel moel nagu mina seda sisimas soovin ja nautida
kirge kogu kehaga.
Minu jaoks jäi õhku rippuma küsimus – millist elu elab see Naine, kes oma lemmik sekspoosi näitas terve
Nordea saalitäie naiste ees, võõra mehe peal laval olles? Kas see oli tema hetk, kus olla keegi teine
kes ta tavaliselt ei ole aga kelleks olemisest ta on unistanud? Või on ta Naine, kes elab oma elu oma
äranägemise järele, tehes valikuid enda järgi, elades kirglikult ja tegutsedes kirglikult, oma tões ja
oma soovide järgi.
Millist elu aga elab Naine või Mees, kes intiimsetel hetkedel pigem ootab lõppu kui julgeb jagada ja
välja öelda mida ta tegelikult tahab.
Kas lepime teadmisega, et on vaja teha seda mida vaja on teha, nii voodis kui igapäeva elus, või teeme
midagi teisiti? Kas lämmatame oma kirge, surume ta maha? Või elame kires?
Kas Sa oled Kirglik?
Kas Sa oled oma Kire valla lasknud?
Kas Sa oskad juhtida oma kirge?
26. March 2016
Need on 3 küsimust, mis ma kunagi endale kirjutasin ühel koolitusel. Täna, aastaid hiljem on need küsimused
vägagi aktuaalsed. Hiljuti toimunud Naiste Väekoolitusel, kus rääkisime seksuaal- ehk eluenergiast, purustasin
oma hirmud ja astusin välja nende tagant. Minu hirmuks oli hirm elamise ja säramise eest. Tundsin, et
kui teen seda, siis teised jäävad tahaplaanile. Ma rebisin tükkideks paberile kirjutatud hirmu, võtsin
endal riided seljast ja jalutasin uhkusega naisteringi eest läbi. See oli super kogemus! Väga vabastav.
Peale seda sündmust olen ma mitmeid päevi istunud ise-enda seltsis, nautinud üksi olemist ja olnud sügavuti
enese sees.
Täna, 5 päeva hiljem jõudis kohale – ma tegin seda – jätsin teised tahaplaanile! Mind juhtis minu kirg
aga mitte mina oma kirge! Ma järgisin oma intuitsiooni, sisetunnet, lubasin sisemisel säral ja energial
voolata! See on täpselt see mida kartsin teha ja mis mind tagasi on hoidnud! Samas, kui ma ei kuula ise-enda
sisemist häält ja ei järgne sellele, surun sära alla, siis tunnen, et olen madalam kui muru ja läbi selle
kohtlen ennast halvasti mitmel moel ja luban teistel samuti endaga halvasti käituda. Minu tunnetus on,
et kire-energias olles, tekitan kaose väljaütlemistega, olekuga ja oma energiaga. Tekitan muutuste keerise,
tornaado! Kus on tasakaal? Kuidas olla nii, et ma kuulan ja järgnen enda sisemisele tundele, ma ei hoia
end vaos? Samas austan teisi ja ei võta juhtimise rolli üle? Kuidas olla kirglik kuid kaoseta? Või on
kaost vaja? Või on vaja tornaadot, et käivitada muutuste keeris?
Järgmine Naiste Väering toimub 11. aprillil, kus täpselt nendel teemadel arutamegi, vaatleme seda teemat
läbi kolme erineva prisma ning leiame vastuseid esitatud küsimustele. Väeringi juhendavad 3 naist – Kairi,
Agnes ja mina ise. Aus, avatud ja otsekohene jagamine. Ainult läbi selle me õpime, areneme imelisteks
ja väekateks Naisteks! Veelgi imelisemateks ja väekamateks kui me juba oleme!
Lähemat infot Väeringi kohta leiad siit: https://www.facebook.com/InterpreetMeeliLaane/events
