Kategooriad:

Emotsioonivaba elu

4. September 2018

Emotsioonid

Kui mulle kunagi öeldi, et valgustunul puuduvad emotsioonid, oli minu esimene reaktsioon, et mis mõttes, ma küll nii ei taha. Elu on igav ju emotsioonideta.

Istun siin Ecuadori mägede vahel ja jõudsin sisemise äratundmise juurde, et soovin elada emotsioonivaba elu. Mina, kes ma olen emotsionaalne olnud läbi elu, olen valmis vabaks laskma oma emotsioonid.

Näen siin olles kuidas emotsioonidega kaldun kõrvale oma teekonnast ja toimub seisak. Samas toimub ka sisemine areng. Õhkõrn piir on arengu ja seisaku vahel, kui sellega kaasneb emotsioon.

Emotsioon tuleb valupunktist ja valupunkte saab siinsest keskkonnast/maailmast küllaga ja mitmekihiliselt. Emotsioon võib olla nii ühendus kui ka haak, et ühendust saada ja ühenduses olla. Emotsioon võib olla kurnav, haarates endasse suure osa energiast, ükskõik kas tegemist on enda või teise emotsiooniga, kellega ühenduses oled. Ja samas võib toimuda tohutu vabanemine kui emotsiooni järel toimub valupunkti tervenemine. Mida veel märkan, on vajadus mõista. Kui on teadmatus, arusaamatus, kinnistub emotsioon ja selle energia lohiseb kaasa, oodates uut võimalust välja tulemiseks. Kui toimub mõistmine või kogemine, et on võimalik ka teisiti, emotsioon lahtub.

Kui vaadata elu emotsioonivabalt, kogemusi, kohtumisi, sündmusi, näen kui lihtsaks muutuvad asjad mis emotsiooni sees tunduvad nii raskete ja keerulistena. Näen kuidas valupunktid räägivad oma lugu, oma ammust lugu, nägemata reaalsust. Sealt sünnib reaktsioon ja vajadus end kaitsta või rünnata ja toimubki seisak. Kui sealt teadlikult läbi ei tule. On aeg hüvasti öelda emotsioonidele mis on tulnud arusaamatusest, teadmatusest, vääratest tõlgendustest ja vastu võtta emotsioonivaba elu.

Namaste.

Meeli



Viita sellele postitusele