Kategooriad:

Ecuador saatjateta

2. September 2018

Uskumused

Kuked kirevad öösiti, koerad hauguvad ja pidu just lõppes kell ... Eip, käib ikka veel (kell on 3 öösel...)

Huvitav on kogeda Ecuadori shamaanluseta ja saatjateta, Ecuadori igapäevast elu keset nö väikelinna. Jalutasin pojaga mööda kohalikke tänavaid ja vaatlesin kuidas ilu ja inetus olid käsikäes. Meeletult köitev taimestik ja mäed segamini mahavisatud prügiga. Uudishimulikud kohalikud ja räsitud hulkuvad koerad söögi otsingul. Kunstipärane pilku köitev maja, mille kõrval on kokku klopsitud uberik.

Mind tohutult kütkestavad siinsed eakad naised, nende näojooned, sügavus. Nende näojoontes on ajalugu, sügavus, lihtsus, elutarkus. Nii nagu mina uudistan neid, uudistavad kõik kohalikud mind. Naabermaja lapsed küünitasid üle aia, et meid köögiaknast näha...

Kohtusin kohalikuga kes minu üllatuseks rääkis inglise keelt ja üks tema küsimustest oli, et kas Ecuadoris on odav või kallis elada. Odav on siin siis kui oskad hispaania keelt ja tead hindadest miskit :). Kui aga valgenahaline punapea ringi uitab tänavatel, siis poes kus puuduvad hinnasildid, tõusevad hinnad huvitavatesse kõrgustesse. Aga, plusspunkte teenisin sellega, et kohalik arvas, et ma elan siin. Tähendab - ei käitu turistile kombekohaselt ja see pidavat suur asi olema.

Tajun kuidas siinses energeetikas toimub sisemine enese vastuvõtmine pimedates soppides - kogu ilu ja inetuse selge nägemine ja aktsepteerimine, valikute tegemine. Kohal olemine ja kui on aeg, siis liikumine.

Shungo (südamest südamesse),

Meeli.



Viita sellele postitusele