Kategooriad:

Mees vajab tunnustust.

21. May 2018

Hingetasand

Mees vajab tunnustust.
See lause on jäänud minu kõrvu kõlama naiste suurseminarist "Mehe sügavam tõde" alates. Nädalavahetusel paarisuhtekoolitust läbi viies ning kuulates ja kohal olles paaride vestlustel kus nad harjutasid uut suhtlusviisi omavahelise ühenduse loomiseks ja tugevdamiseks, jäi seesama lause kõrvu ka sealsete meeste sõnavarast kui nad jagasid seda mida nemad vajavad. See puudutas. Mehed vajasid lähedust ja tunnustust. Nad ütlesid selle välja. Nad olid valmis panustama oma suhte kvaliteedi paremaks muutmisesse. Nad tahtsid, et nende naisel oleks hea olla, et tunda, et nad on õnnestunud.

See kõnetas.

Kui lubasin olla endal uudishimulikum ja palusin ka naistel öelda mida nemad vajavad, tuli vastuseks "ei tea".
Meenus kunagine vestlus kolleegiga kes ütles, et kõige raskem on kohtuda teraapiaruumis kliendiga kes ütleb iga asja peale "ma ei tea".
Vaatasin neid naisi ja mulle meenusid enda "ei tea'd". Minu jaoks oli see koht kus ma tundsin, et ma ei tohi tunda, ei tohi teada, ei tohi tahta. Või õigemini tundsin, teadsin ja tahtsin aga lootus seda kogeda oli mattunud kurbuse, pettumuse ja valu alla kuniks tuli eitus - mul ei ole tundeid, ma ei tea mida ma tahan.

Ma mõistan.

Vaatasin neid paare, kes olid oma suhetes keerulises kohas, mõned ka lahkuminemise äärel. Nägin kahte inimest kes olid valu sees, eraldi, teineteisest eraldatuna ja samas soovides kõigest hingest tegelikult sedasama mida tema partnergi. Nad soovivad ja vajavad üht aga küsivad seda erineval moel või lausa nõuavad sisse seda mille puudus on juba nii valusaks muutunud, et nad ei tea enam kuidas selle valuga toime tulla. Lootusetuse tunne kus tundub, et ainukene väljapääs on põgenemine, suhtest lahkumine, valust eemaldumine.

Need paarid lahkusid koolituselt valmidusega veel ikkagi proovida, uute mõtete ja lahendusviisidega astuda teineteise suunas veel üks kord. Ühelt poolt valu sisimas kumamas ning valmis välja hüppama kohe esimesel võimalusel, teisalt lootusega, et nad siiski leiavad tee teineteiseni.

Tunnustus.
Üks mees pani naisega õhtut veetes küünlad põlema ja läks naise juurde ning palus end kallistada. Ta palus end kallistada selle eest, et ta pani küünlad põlema.
Naine oli üllatunud, ta ei tulnud selle pealegi, et selle eest meest tunnustada. Ja mis enam, ta ei tulnud selle pealegi, et mees vajas tema tunnustust.

Kui aus olla, siis tunnustust ja märkamist vajavad nii mehed kui ka naised. Väga vajavad. Aga teate mis nad tihtipeale tunnustust kuuldes ütlevad või mis lood hakkavad nende peades ketrama? "Ah, see nii väike asi", "miks ta tunnustab mu välimust aga mitte minu panust kodustesse töödesse?", "miks ta seda nüüd ütles - kas ta tegi midagi?".
Eitus, tagasi lükkamine, olulisuse vähendamine. Tervenemise järgi karjuv sisemine haav aina süveneb ja süveneb.

Meie mõtetes käivituvad lood ja reagerime jõuliselt niipea kui midagi puudutab valusat kohta sisimas. Tunnustuse puudus, väärtusetuse tunne, ebakindlus saavad puudutatud niipea kui tuleb midagi sellist mida nad on pikalt ihaldanud, vajanud, mille järgi janunenud. Kui puudus on kestnud pikalt, siis tihtipeale on esimene reaktsioon tunnustamise tõrjumine, tagasi lükkamine. Tunnustamise ja heade sõnade vastu võtmine on treening nagu iga teise uue harjumuse selgeks õppimise sirutus. Harjutage, lubage endal vastu võtta head ja kohe tõsimeeli vastu võtta ning oma haavadel terveneda. Läbi selle tervendate iseennast, oma suhet, oma partnerit, teete seda milleks te kokku saite.

Valu sees on raske kohal olla. On raske olla kohas kus tundub, et oled nähtamatu kui õhk või Sind nähakse aga Sul on tunne, et kõik mis Sa teed on tühine või valesti. On raske olla oma partneri lähedal, samas võimaluseta teda puudutada. Väga raske.

Kohtuge teineteisega selle raskuse sees. Teil mõlemal on valus ja te üritate selle valuga toime tulla. Ulatage teineteisele käsi ning käige sel valusal teel koos. Võtke aeg, et teineteist kuulata, vastu reageerimata. Lihtsalt kuulake teineteist, vahele segamata, eitamata teise tundeid, püüdmata lahendada teise muresid kui ta seda ise pole palunud.

Võta oma partneril käest, vaata talle silma ja kuula teda. See on parim mida Sa saad teha iseenda heaks, oma partneri heaks, teie suhte heaks.

Tunnusta ennast ja tunnusta oma partnerit. Me kõik vajame seda iseendalt ja oma lähedaselt. Tee sirutus ja astu esimene samm oma partneri poole.

Armastusega,

Meeli.



Viita sellele postitusele