Kategooriad:

Süütunne

23. June 2017


Süütunne on tunne, mis tõusetub keeruliste kogemiste juures - lähedase lahkumine siit elust või ka suhte lõpp, suurem elumuutus.

See on üks tavapäraseid meele reaktsioone kaotuse puhul - ma oleksin pidanud midagi teisiti tegema, et ära hoida toimunud sündmust, ma oleksin pidanud märkama, aru saama ja mõnikord kindel veendumus, et ma eksisin, ma tegin midagi valesti.

Mõnikord on süütundel alust, kui tõepoolest on keegi otseselt kellegi surma põhjustanud (mitte kaudselt). Kui nii on, tasub pöörduda abi saamiseks terapeudi poole.

Tihtipeale aga tunneme süüd, vaadates olukorda vaid ühe külje pealt, nägemata või tahtmata näha terviklikku pilti.

Kuidas aru saada - kas süütunne on põhjendatud või mitte? Kuidas vaadata olukorda teise külje pealt, soovita end hukka mõista?

Üks võimalus on rääkida kellegiga, kes toetab faktide märkamist ning peegeldamist ja olukorra vaatlemist läbi kaine mõistuse.

Süütunne justkui toetab enesele selgitamist, et sellel mis juhtus, on loogiline põhjus ja kui loogikat mujal ei leita, siis peab põhjus olema minus. Keerulisem on leppida teadmisega, et nii lihtsalt läks, võib-olla ei olnud keegi selles süüdi. Sellega on tihtipeale keerulisem leppida kuna see on ebamäärane ning seda ei ole võimalik kontrollida. Iseennast saan kontrollida ja juhtida aga oma keskkonda ning teisi ma ei saa kontrollida tegelikkuses, ka siis kui ma väga seda püüan teha. Mõnes mõttes soovime endale luua turvalisust läbi meelepette, et meie võimuses on kontrollida ja suunata oma keskkonda, teisi inimesi ja seda mis nendega toimub.

Ühel surmateemalisel õhtul üks osaleja teatas, et tema taotlus on, et tema lähedased ära ei sureks. Ja nii ongi. Paljud meist kas teadlikult või alateadlikult soovivad kontrollida muuhulgas ka surma. Kuna surma juures on palju ebamäärasust, ootamatust ja ta võib tulla oluliselt varem kui mõeldagi julgeks.

Senikaua kuniks on süütunne sees, hoiame kinni lahkunust, kogetust. Vahest ei ole ka see nii väga selge, et enda sees on süütunne toimunu pärast. Mõnikord on seda raske tunnistada endale. Samas juhtunu, kogetu jookseb järjepidevalt silme eest läbi ja mõte peatub seal ning tunded või tundetus sellega koos.

Üks lihtne kuid toetav meetod on kirjutada sellest mis mõtted peas on, mis pildid kogetust silme eest läbi jooksevad ning mis tunded või tundetus sellega kaasneb. Lihtsalt kirjuta sellest kõigest mis Sinu sees toimub. Struktuuritult, täpselt nii nagu asjad üles tulevad. Kui tunned, et nüüd aitab, rohkem ei tule, rohkem pole millestki kirjutada, siis kirjuta veel. Siis alles hakkab tulema sügavalt sisimast infot, tundeid, arusaamasid. Pane kirja iga reaktsioon mida märkad enese juures ning mõte ja muudkui kirjuta ja kirjuta. Justkui kirjutaksid end tühjaks.

Korda seda seni kuni oled end tühjaks kirjutanud. Sinu meel ja Sinu keha vajavad vabanemist nendest mõtetest ja tunnetest. Metoodikaid kuidas seda teha on mitmeid, kirjutamine üks nendest. Luba seda endale.

Kui oled kirjutanud, jaga oma kogemist. Kirjuta mulle interpretml@gmail.com

Meeli.

Foto: mõnikord on meie sees kindel veendumus, et teised süüdistavad mind. Võib-olla seda tehakse ka sõnadega, võib-olla on see sisemine arvamus, et mind süüdistatakse ning mõistetakse hukka.

blogipilt

Viita sellele postitusele