Kategooriad:

Vabaks laskmine

21. June 2017


Tegin selle foto küüditamise mälestamise päeval. Mind kõnetasid maa külge seotud õhupallid.
Täna tundsin, et see on pilt mis ilmestab viimaseid nädalaid minu elus.

Me inimestena kipume hoidma endaga mälestusi, tundeid, inimesi ja seda ka siis kui need enam ei toeta meid. Mälestused mis viivad tagasi minevikku, tunded mis toovad sügavusest välja kurbuse, jõuetuse, igatsuse möödunu järgi ja inimesed, kellega võib-olla on toetav ja hoitud suhe tükimat aega juba lõppenud ja aeg on edasi liikuda.

Kui pole millestki kinni hoida, võib tunduda, et ei jää midagi peale tühjuse. Ja see hirmutab. Tühjus.

Kui lubada minna sellel millel on aeg minna, nii enda sees kui enda ümber, siis täitub tühjus millegi või kellegi uuega.
Kinni hoides sellest mis enam ei toeta, hoiame end kinni ühes aegunud energiamustris ning käime seal ringiratast, mõistmata miks ei toimu edasi liikumist ja miks on justkui jõuetu seiskumine. Sealt välja tulemiseks on vaja aktsepteerimist ja otsust. Aktsepteerimist, et oled seal kus Sa oled, tunned seda mida Sa tunned, mõtled seda mida Sa mõtled ja nii ongi. Võtad selle vastu täpselt sellisena nagu see on Sinu sees.

Kurbuse vabaks laskmine
Sa tunned kurbust, sügavat kurbust, Sinu pähe tulevad mõtted mis viivad Sind tagasi kurbusest tulvil mälestusteni ja tunned justkui oled tagasi selles samas talumatult valusas hetkes. Nendes hetkedes. See puudutab Sind endiselt sügavalt ja see näib piirituna.

See ongi piiritu kui Sa viid end tagasi oma mõtetega sellesse kohta, mis tegelikult on minevikus. Oled selles valus süvitsi olnud ja täna märkad, et Sind viivad selle valu sisse tagasi Sinu enda mõtted, Sinu meenutused - Sina ise. Märka neid mõtteid, mis Sind viivad valusasse aega. Sinu keha ei saa aru kas see valu sündis täna või minevikus. Mõtetega oleme võimelised oma keha ja tunded viima sellesse samasse kohta, hetke, perioodi kus valu sündis. Märkad oma mõtteid ja saad aru, et Sina ise viid end tagasi sellesse kohta. Sinu otsus on lõpetada nende mõtete mõtlemine just nüüd ja praegu ning tuua end praegusesse hetke. Tood end minevikust praegusesse hetke. Sinu praeguses hetkes ei ole seda sündmust, see valu ja kurbus ei sünni praegusest hetkest. Märkad kus Sa oled just nüüd ja praegu. Vajadusel tood tähelepanu oma hingamisele - märkad ja vaatled seda kuidas Sa hingad. Hingad sügavalt sisse ja välja. Sa oled praeguses hetkes.

See on treening. Kui lähed minevikku, tood end tagasi olevikku. Jah, kurb sündmus või kogemus on jätnud oma jälje, sügava jälje. Ja see on osa Sinust. Osa sinust on nüüd sügavam ja ilusam kui kunagi varem kuna lubasid endal kurbust kogeda ja kõiki tundeid mis selle sündmuse või kogemisega Sinul üles tulid. Oled täna sügavam ja hingelt ilusam.

Suhte vabaks laskmine
Inimesed kellega kohtume ja jagame midagi ilusat, kellega tekib kontakt, jõuame tahes-tahtmata konfliktini. Ühel hetkel on ilus ja toetav läbi saanud ja tuleb valu üles. Minu jaoks on siin kaks võimalust, tegelikult kaks otsuse võimalust - nii minu kui ka selle inimese otsus - kas soovime valust üheskoos läbi käia ja sellevõrra rohkem ühtesulanuna edasi liikuda kas sõpradena või partneritena või on meie teekond lõppenud. See on mõlemapoolne otsus. Sa ei taha olla suhtes inimesega, kes seda ei soovi ja suhe kus Sa oled sellepärast, et vaid teine soovib, teeb haiget varem või hiljem. Üheskoos edasi liikudes terveneme valust ja rõõmust läbi käies. Kui aga on aeg teineteisest vabaks lasta, on vaja otsust ning selle järgi tegutsemist läbi austuse iseenda ning teise inimese vastu. Ennekõike iseenda vastu. Meil oli ju nii hea, ilusad mälestused. Igatsen selle järele, kogesin seda millest olin puudust tundnud... Need on mõtted ja meenutused kuhu kipume kinni jääma. See aga katkise suhte korral ei toeta ei Sind ega ka teda, toodab vaid rohkem konflikte. Konflikt on märk vajadusest muutuse järgi. Milline on Sinu samm muutuse suunas? Sellest tuleb alustada.

Mõtted, mälestused, tunded, igatsus, kinni hoidmine on loomulik ja inimlik reaktsioon muutusele mis on elus aset leidnud. Nende kogemine, nende aktsepteerimine ja lubades endal kukkuda nende sisse on oluline, et jõuda enda sügavuseni kuhu Sa võib-olla muidu ei oskaks minna. Seal sügavuses on miskit väga ilusat ja puudutavat. Teisel pool valu. Sinna on oluline jõuda. See võib olla kiire rada, see võib olla rada mida mööda on vaja käia mõned aastad. Igal ühel on oma tempo ja valmisolek. Oluline on olla aus enda vastu. Aus enda vastu, et nüüd on vaja tunda ja kogeda seda mis hirmutab ja aus ka selles osas, et nüüd on aeg vabaks lasta.

Mõnikord on vaja ka kõrvalist abi sellega toime tulemiseks. Luba seda endale. Hoia end ja luba teistel end toetada vajadusel.

Luba endal õhupallid maa küljest lahti siduda ning vabalt õhku lasta.

Namaste.
Meeli.

blogipilt

Viita sellele postitusele