Eelmisest elust

18. juuni 2017

Istusin Sinuga kõrvuti. Teadsin, et pean selle koha saama. Mul oli vaja just selle koha peale istuda. Mind kandis hirm, et keegi jõuab ette – see oli minu koht.

Küsisin Sinult kas see koht on vaba.

Sa vastasid inglise keeles – you can help yourself.

Hmmm, jah, ainult mina saan iseennast aidata.
Ühelt poolt viisakusväljend, teisalt sügav tarkus.

Istusin Sinu kõrvale.

Vajasin seda õhtut. Universum suunas mind jõuliselt, samas pehmelt sellele kontserdile. Läksin sinna 3 piletiga – ühe neist olin ise endale ostnud ja teised 2 sain kingituseks loosiõnne toel. Milline küllus ja milline toetus ning kohalolu. Me, myself and I – kõik kolmekesi olime kohal.

Kui muusika algas, märkasin, et olin istunud täpselt Aafrika trummi kõrvale. Milline kingitus. Jumaldan trummi heli. Mees, kes trummide taga mängis, mängis lihtsalt suurepäraselt, kirglikult, pühendunult, oskuslikult. Istusin, silmad suletud, laulsin armastuse mantraid ja nautisin trummi oma kõrval. Kohati oli rütm ürgne, mis viis mind indiaanlaste keskele, lõkke ümber, mehed tantsisid sõdalase tantsu trummi rütmis ja trummi saatel. Teatud helid viisid mind sellesse kohta kogu kontserdi kestel, lubades mul uudishimulikult lõkke ümber ringi uuditseda. br>
Ühel hetkel kohtusid me pilgud ja jäime teineteisele otsa vaatama.

Nägin Sinu hinge.

Sinu vana hinge, seda osa, mille või lausa võiks öelda kelle Sa oled siia ellu kaasa toonud.

Nägin Sinu silmis Keldi sõdalast. See sõdalane – ta on suur, suur mees, iiri päritolu ja selle mehe hing kes Sinu silmadest paistis, võttis mind sõnatuks. See väärikus, ausus, ehedus. See on lihtsalt ilus ja sügav. Ausad põhimõtted, nende austamine ja kinnipidamine nendest. Mul puuduvad sõnad selle kirjeldamiseks. See hing on Sinuga siia ellu kaasa tulnud. See mälestus ja kogemus ning soov sõdimise asemel kogeda armastust ja armastada siin elus.

Me oleme varem kohtunud.

Kui jagasin Sulle seda mida nägin, olid Sinu esimesed sõnad:
Anna mulle andeks.

Alguses ma viskasin nalja selle üle, see ei olnud loogiline.

Aga.

Sa palusid minult andeks.

Kas Sina olid seal väljal, kaetud surnutest, kus muutus valge mustaks ning sõnulseletamatu valu ja üksinduse jõuetus mind haaras ja ma oma suunda muutsin mitmed elud tagasi? Kas Sina oled üks nendest kes seal väljal lebas, kus tundsin kuidas mu süda ja hing olid purunenud kildudeks ning enam millelgi ei tundunud mõtet kui vaid kättemaksul.

Tulid Sa nüüd, viivuks, et vabandada.

Vabandada selle eest, mis toimus.

Sa tulid vabandama.

* * *

Kes me siin elus oleme?

Mida me toome endaga kaasa varasematest eludest ning kogemistest?

Mis ülesandega oleme tulnud siia ellu?

Kogu mu keha, iga mu keharakk tunneb puudust kohtumistest Sinuga, Sinuga ja Sinuga. Oma perega, osaga endast. Sügavus, puhtus, sügavaim kontakt kus puudub keha, kus puudub aeg ja ruum, on vaid hinged. On lood. On põhjused kohtumiseks. Lühikesed või pikemad viivud.

Ma tunnen, et soovin maha raputada materiaalsuse enda õlgadelt ja seljalt ning lihtsalt kulgeda, kohtuda Sinuga, Sinuga ja Sinuga, osaga endast. Tunnen puudust oma hingeperest, võib-olla hoopis iseendast, üksolemisest.

Milline on Sinu elu mõte või ülesanne millega oled siia ellu tulnud?

Viita sellele postitusele

Naine!

Kas Sina oled kirglik?

01. April 2016

Käisin eile Chippendalesi showd nautlemas. Märkasin, et kõige enam kiljusin ma kaasa meie enda Naistele kes lavale juhatati. Küll kiljusin kaasa kuna nad olid tõsiselt ägedad, julged ja fantaasiaküllased. Ja osadele naistele kiljusin kaasa kaastundest.

Hmmmm, siit tuleb huvitav mõte. Kui mees kannab ja mees juhib, siis naine ongi nii nagu laval voodisse tõstetud Naine, kes tõstis küünarnukist kõverdatud käed üles ja jäi sellesse asendisse kogu seksistseeni ajaks ja tema ainukeseks reaktsiooniks olid sõnad: ´what?´ ja ´all?`

Kas pole tavapärane pilt? Mees tuleb ja võtab kui tunneb selleks vajadust ja naine ootab kannatlikult kuniks on kõik?

Või näiteks Naine, kes kutsuti lavale ja paluti tal näidata oma lemmik sekspoosi mehe peal – mees oli passiivselt pikali ja Naine näitis mis teda köitis.

Mind viimane sellest näitest väga köitis ja kiljusin suurest kirest oma hääle ära. See on see mida mina tahan – teha seda mis mind kirglikuks muudab, sellisel moel nagu mina seda sisimas soovin ja nautida kirge kogu kehaga.

Minu jaoks jäi õhku rippuma küsimus – millist elu elab see Naine, kes oma lemmik sekspoosi näitas terve Nordea saalitäie naiste ees, võõra mehe peal laval olles? Kas see oli tema hetk, kus olla keegi teine kes ta tavaliselt ei ole aga kelleks olemisest ta on unistanud? Või on ta Naine, kes elab oma elu oma äranägemise järele, tehes valikuid enda järgi, elades kirglikult ja tegutsedes kirglikult, oma tões ja oma soovide järgi.

Millist elu aga elab Naine või Mees, kes intiimsetel hetkedel pigem ootab lõppu kui julgeb jagada ja välja öelda mida ta tegelikult tahab.

Kas lepime teadmisega, et on vaja teha seda mida vaja on teha, nii voodis kui igapäeva elus, või teeme midagi teisiti? Kas lämmatame oma kirge, surume ta maha? Või elame kires?

Kas Sa oled Kirglik?

Kas Sa oled oma Kire valla lasknud?

Kas Sa oskad juhtida oma kirge?

26. March 2016

Need on 3 küsimust, mis ma kunagi endale kirjutasin ühel koolitusel. Täna, aastaid hiljem on need küsimused vägagi aktuaalsed. Hiljuti toimunud Naiste Väekoolitusel, kus rääkisime seksuaal- ehk eluenergiast, purustasin oma hirmud ja astusin välja nende tagant. Minu hirmuks oli hirm elamise ja säramise eest. Tundsin, et kui teen seda, siis teised jäävad tahaplaanile. Ma rebisin tükkideks paberile kirjutatud hirmu, võtsin endal riided seljast ja jalutasin uhkusega naisteringi eest läbi. See oli super kogemus! Väga vabastav. Peale seda sündmust olen ma mitmeid päevi istunud ise-enda seltsis, nautinud üksi olemist ja olnud sügavuti enese sees.

Täna, 5 päeva hiljem jõudis kohale – ma tegin seda – jätsin teised tahaplaanile! Mind juhtis minu kirg aga mitte mina oma kirge! Ma järgisin oma intuitsiooni, sisetunnet, lubasin sisemisel säral ja energial voolata! See on täpselt see mida kartsin teha ja mis mind tagasi on hoidnud! Samas, kui ma ei kuula ise-enda sisemist häält ja ei järgne sellele, surun sära alla, siis tunnen, et olen madalam kui muru ja läbi selle kohtlen ennast halvasti mitmel moel ja luban teistel samuti endaga halvasti käituda. Minu tunnetus on, et kire-energias olles, tekitan kaose väljaütlemistega, olekuga ja oma energiaga. Tekitan muutuste keerise, tornaado! Kus on tasakaal? Kuidas olla nii, et ma kuulan ja järgnen enda sisemisele tundele, ma ei hoia end vaos? Samas austan teisi ja ei võta juhtimise rolli üle? Kuidas olla kirglik kuid kaoseta? Või on kaost vaja? Või on vaja tornaadot, et käivitada muutuste keeris?

Järgmine Naiste Väering toimub 11. aprillil, kus täpselt nendel teemadel arutamegi, vaatleme seda teemat läbi kolme erineva prisma ning leiame vastuseid esitatud küsimustele. Väeringi juhendavad 3 naist – Kairi, Agnes ja mina ise. Aus, avatud ja otsekohene jagamine. Ainult läbi selle me õpime, areneme imelisteks ja väekateks Naisteks! Veelgi imelisemateks ja väekamateks kui me juba oleme!

Lähemat infot Väeringi kohta leiad siit: https://www.facebook.com/InterpreetMeeliLaane/events

Kategooriad: