Aita iseennast
12. jaanuar 2017
Märkan läbi meedia ja hoiakute tugevat sõnumit - aita teisi. Alateadlik sõnum seal on, et kui Sa aitad, oled Sa hea, väärtuslik, hinnatud inimene.
Kui ei aita, kui Sa oled (vaid) enda jaoks kõige olulisem, oled enesekeskne egoist ja sellega kaasneb hukkamõist.
Mida tähendab teise aitamine? Mida see Sinu jaoks tähendab?
Mil moel Sa käitud iseendaga ja teistega? Mis on need olukorrad mil Sa aitad teisi ja kui palju aitad Sa iseennast?
Kui Sa lähed kellegile appi, märka mis on Sinu ajend. Kas Sinu ajendiks on see, et kui teisele appi tõttad, oled Sa hea ja väärid tänu ning teatud laadi vastureaktsiooni selle teo eest. Või aitad selleks, et päästa teist inimest võimalikust keerulisest olukorrast? Mis ajendab Sind aitama teist inimest?
Tihtipeale kuulen ja märkan pettumust aitamise juures. "Ma aitasin teda aga tema mind ei aidanud siis kui mina abi vajasin." "Ta ei tänanudki mind, kui teda aitasin."
Keerulisemal juhul - "tahtsin teda säästa, et ta keerulisse olukorda ei satuks ja ma sattusin ise väga keerulisesse situatsiooni ning justkui sain karistada aitamise eest".
Mis on Sinu ajend aitamisel?
Siit edasi mõtle, mil moel ja kui palju aitad Sa iseennast. Ühiskonna sõnum on väga tugev, rõhutades vajadust aidata teisi, toetades olukorda kus inimesed unustavad iseennast aidata. Tähelepanu on kogu aeg välisel, mida väljaspool iseennast teisiti teha oleks vaja, unustades põhitõe, et muutused ja aitamine algab iseenesest.
Lennuki pardal olles, lendu alustades tutvustavad stjuardessid mil moel tuleb toimida siis kui kabiinis tekib hapnikuvaegus. Tuleb Sulle meelde mis on esimene samm, mida Sina pead tegema kui hapnikumaskid välja hüppavad?
Esmalt paneb täiskasvanud inimene, sh ka ema või isa, hapnikumaski esmalt endale (loe: aitab esmalt iseennast) ja seejärel alles lapsele.
Paneb mõtlema? Kohati tundub vastuvõetamatu? Kuidas Sa oma last esmajärjekorras ei aita, nii ju peab....
Mis juhtub siis, kui paned lapsele hapnikumaski aga selle aja jooksul saab Sinu enda hapnik otsa ja Sind enam ei ole füüsilises kehas? Kuidas Sa siin oma last aitasid?
Igapäevases elus, mis on minu nägemus täna, aitan esmalt iseennast. Märkan ennast, enda vajadusi, enda takistusi, enda ilu ja ka enda inetust. Ma aitan ja toetan iseennast.
Ennem kui ruttan kedagi teist aitama, pean mõistma kas see on minu koht kus aidata või tahan ma ära võtta teise inimese õppetundi, misläbi toetan tal oma rajalt kõrvale astumist ja vahest võtan ka teise koorma enda kanda seeläbi.
Aitamisel on mitu külge. Kuidas käitud iseendaga, teisi aidates. Vastutus, mida tihti kiputakse ära võtma sellelt, kelle kanda tegelikult vastutus on ja võttes talt võimaluse luua oma elus vajalik muutus.
Keegi teine ei saa Sinu elu elada kui vaid Sina ise. Nii nagu ei saa Sina elada kellegi teise elu.
Aita iseennast.
Namaste.
Meeli.
Viita sellele postitusele
Naine!
Kas Sina oled kirglik?
01. April 2016
Käisin eile Chippendalesi showd nautlemas. Märkasin, et kõige enam kiljusin ma kaasa meie enda Naistele kes
lavale juhatati. Küll kiljusin kaasa kuna nad olid tõsiselt ägedad, julged ja fantaasiaküllased. Ja osadele
naistele kiljusin kaasa kaastundest.
Hmmmm, siit tuleb huvitav mõte. Kui mees kannab ja mees juhib, siis naine ongi nii nagu laval voodisse
tõstetud Naine, kes tõstis küünarnukist kõverdatud käed üles ja jäi sellesse asendisse kogu seksistseeni
ajaks ja tema ainukeseks reaktsiooniks olid sõnad: ´what?´ ja ´all?`
Kas pole tavapärane pilt? Mees tuleb ja võtab kui tunneb selleks vajadust ja naine ootab kannatlikult
kuniks on kõik?
Või näiteks Naine, kes kutsuti lavale ja paluti tal näidata oma lemmik sekspoosi mehe peal – mees oli
passiivselt pikali ja Naine näitis mis teda köitis.
Mind viimane sellest näitest väga köitis ja kiljusin suurest kirest oma hääle ära. See on see mida mina
tahan – teha seda mis mind kirglikuks muudab, sellisel moel nagu mina seda sisimas soovin ja nautida
kirge kogu kehaga.
Minu jaoks jäi õhku rippuma küsimus – millist elu elab see Naine, kes oma lemmik sekspoosi näitas terve
Nordea saalitäie naiste ees, võõra mehe peal laval olles? Kas see oli tema hetk, kus olla keegi teine
kes ta tavaliselt ei ole aga kelleks olemisest ta on unistanud? Või on ta Naine, kes elab oma elu oma
äranägemise järele, tehes valikuid enda järgi, elades kirglikult ja tegutsedes kirglikult, oma tões ja
oma soovide järgi.
Millist elu aga elab Naine või Mees, kes intiimsetel hetkedel pigem ootab lõppu kui julgeb jagada ja
välja öelda mida ta tegelikult tahab.
Kas lepime teadmisega, et on vaja teha seda mida vaja on teha, nii voodis kui igapäeva elus, või teeme
midagi teisiti? Kas lämmatame oma kirge, surume ta maha? Või elame kires?
Kas Sa oled Kirglik?
Kas Sa oled oma Kire valla lasknud?
Kas Sa oskad juhtida oma kirge?
26. March 2016
Need on 3 küsimust, mis ma kunagi endale kirjutasin ühel koolitusel. Täna, aastaid hiljem on need küsimused
vägagi aktuaalsed. Hiljuti toimunud Naiste Väekoolitusel, kus rääkisime seksuaal- ehk eluenergiast, purustasin
oma hirmud ja astusin välja nende tagant. Minu hirmuks oli hirm elamise ja säramise eest. Tundsin, et
kui teen seda, siis teised jäävad tahaplaanile. Ma rebisin tükkideks paberile kirjutatud hirmu, võtsin
endal riided seljast ja jalutasin uhkusega naisteringi eest läbi. See oli super kogemus! Väga vabastav.
Peale seda sündmust olen ma mitmeid päevi istunud ise-enda seltsis, nautinud üksi olemist ja olnud sügavuti
enese sees.
Täna, 5 päeva hiljem jõudis kohale – ma tegin seda – jätsin teised tahaplaanile! Mind juhtis minu kirg
aga mitte mina oma kirge! Ma järgisin oma intuitsiooni, sisetunnet, lubasin sisemisel säral ja energial
voolata! See on täpselt see mida kartsin teha ja mis mind tagasi on hoidnud! Samas, kui ma ei kuula ise-enda
sisemist häält ja ei järgne sellele, surun sära alla, siis tunnen, et olen madalam kui muru ja läbi selle
kohtlen ennast halvasti mitmel moel ja luban teistel samuti endaga halvasti käituda. Minu tunnetus on,
et kire-energias olles, tekitan kaose väljaütlemistega, olekuga ja oma energiaga. Tekitan muutuste keerise,
tornaado! Kus on tasakaal? Kuidas olla nii, et ma kuulan ja järgnen enda sisemisele tundele, ma ei hoia
end vaos? Samas austan teisi ja ei võta juhtimise rolli üle? Kuidas olla kirglik kuid kaoseta? Või on
kaost vaja? Või on vaja tornaadot, et käivitada muutuste keeris?
Järgmine Naiste Väering toimub 11. aprillil, kus täpselt nendel teemadel arutamegi, vaatleme seda teemat
läbi kolme erineva prisma ning leiame vastuseid esitatud küsimustele. Väeringi juhendavad 3 naist – Kairi,
Agnes ja mina ise. Aus, avatud ja otsekohene jagamine. Ainult läbi selle me õpime, areneme imelisteks
ja väekateks Naisteks! Veelgi imelisemateks ja väekamateks kui me juba oleme!
Lähemat infot Väeringi kohta leiad siit: https://www.facebook.com/InterpreetMeeliLaane/events
