Kategooriad:

Minu keha lugu

30. July 2016


Ma ei suuda kaalust alla võtta. Käin trennis, nüüd uue hooga uues trennis kuu aega - otsustasin lihased kasutusse panna postitantsu treeningus. Seal märkasin selgesti, et minul tärkab kaalulangusega paanika. Niipea kui märkan, et kehakaal langeb, lähen koju ja hakkan suuremas koguses toitu sööma. Täiesti müstika. Kui natukene süübisin ja ka mängisin selle mõttega, et mis siis kui näiteks minu jalad oleksid poole peenemad, tabas mind taaskord hetkega paanika. Imelik, eks ja täiesti ebaloogiline, peaksin olema õnnelik kaalulanguse üle.

Kus kohast see hirm tuleb?

Minu vanaema oli eluaeg kurvikas, nii palju kui ma teda mäletan. Ühel hetkel hakkas tal ootamatult kaal langema. Tal avastati vähk ja ta läks siit ilmast paari kuuga. Ta kahanes ja hääbus minu silme all. Nüüd on kord minu ema käes, ta on kaotanud järsult pea topelt oma kehakaalust, olles samuti olnud läbi elu ümar ja kurvikas. No mis Sa arvad, mida ma kardan?

Ja nüüd siis mina. Tegin tihkelt trenni, söögiisu kahanes selle võrra ise-enesest, astusin kaalule ja päevaga oli kadunud 1 kilo. No mis Sa arvad mis nüüd minus tõusetus? Pesuehtne surmahirm. Ebaloogiline aga samas täiesti ehe ning ellujäämise mehhanismid käivitusid.

Psühholoogias öeldakse, et iga inimese hirmu taga on surmahirm, hirm, et ta ei jää ellu ühel või teisel põhjusel. Sinna vahepeale võib mahtuda näiteks hirm, et ta ei sulandu ühiskonda, mis omakorda käivitab ürgse instinkti mille kohaselt grupist väljaheidetu ei jää ellu.

Inimmeel on müstiline. See, kuidas me alateadvuses teeme otsuseid, mille baasilt sünnivad meis uskumused. Uskumused, mis omakorda saadavad meid meie valikute juures. Igal ühel on oma lugu, oma põhjus miks kehakaalust kinni hoida. Põhjus võib olla füsioloogiline, kuid võib olla ka puhtalt emotsionaalne ja mõttemustrite ning uskumuste tulem. Mõnusat enesesse vaatlemist!

Meeli.

blogipilt

Viita sellele postitusele