Kategooriad:

Mis on Kirg?

9. April 2016

Täna öösel hoidis mind üleval küsimus "Mis on Kirg?". Tean mida tunnen ja kogen füüsiliselt ja emotsionaalselt, Kirena. Kuid mismoodi Kiretunnet sõnades kirjeldada? Kuidas seda tajuvad teised? Mida Kirest kirjutatakse?

Alustasin klassikast ja otsisin üles Vikipeedia tõlgenduse:
"Kirg (vana-kreeka keeles πάσχω - tähendab kannatust, piina) on termin, mida kasutatakse väga tugevate tunnete tähistamiseks mõne asja või inimese suhtes. Kirg on intensiivne emotsioon, vastupandamatu tunne, entusiasm või iha millegi järele. Rene Descartes'i käsitluses on kired hinge tajud, tundmused või emotsioonid, mis on seotud hinge endaga ning mis on põhjustatud, alal hoitud ja võimendatud teatud hinge liikumiste poolt. On olemas 6 algkirge, mis on lihtsad ja primitiivsed. Kõik teised on nende alaliigid või kombinatsioonid. Algkired on: uudishimu/üllatus, armastus, viha/vihkamine, iha, rõõm ja kurbus.
Benedictus (Baruch) Spinoza emotsioonide õpetus on mõjutanud psühholoogiat. Keha funktsiooniks on tekitada kirgi. Mõistuse funktsiooniks on luua idee keha poolt loodud kirgedest. Juhul kui need kaks toimuvad korraga, siis tekib emotsioon. Kirgede jaotus Spinoza järgi: himu, rõõm ja kurbus. Kõik ülejäänud emotsioonid on nende kolme kombinatsioonid"


Mind selles kirjelduses kõnetavad laused: "Kirg, kui hinge taju. Tunded kui algkired. Keha funktsiooniks on tekitada kirg ja mõistuse funktsiooniks on luua idee keha poolt loodud kirgedest."

Jätkasin otsinguid. Huvitav oli märgata kus mõneski sõnastikus ja artiklis on viidatud Kirele kui vihale ja suuresti räägitakse Kirest kui seksuaalsest ihast, mis on lühiajaline.
Jõudsin John Hagel III, majandusväljaannete autori ja Silicon Valley startup´ide asutaja blogini, kus ta sõnastab mis Kirg tema jaoks on. Ja seda lugedes läksid minu silmad särama - see on nii tuttav minule! Ta sõnastas selle mida tunnen ja kogen täna!

Toon siin välja mõned mõtteterad oma sõnadega, mis mind väga kõnetasid:
Kirg on paljude arvates tugev emotsioon, mis halvab ratsionaalse meele ning tuleb ja kaob kiirelt. Samas, John kirjutab oma blogis, et tema isiklik kogemus on, et Kirg on stabiilne, fokusseeritud ja hoiab Kires elava inimese fookuses. Kire järgnemisega küll kaasnevad ettearvamatused, oma mugavustsoonist väljatulemine, muudatustest läbi käimine ja pidev eneseareng, oma potentsiaalini jõudmine ja selle rakendamine. Kirg on püsivus. John kirjeldab "avastajat", kellel on silme ees siht aga ta ei tea kuidas sinna jõuda ja see ongi avastusretk tundmatusse. John täiendab ka ladinakeelset tõlget Kirele, mida otseselt Vikipeediast välja ei loe, lisades sinna sõna "vastupidavus" ja vaatleb seda lahti laskmise külje pealt. Me peame väga paljust vabanema, lahti laskma, selleks, et järgida oma Kirge. Frustratsioon takistuste ees ja kui ei saa nende tõttu edasi liikuda piisavalt kiiresti. Samas muutuvad takistused innustavateks väljakutseteks ning negatiivne ja halvav stress positiivseks väljakutseks lahenduste leidmiseks. Huvitaval kombel, kuigi on väärarvamusi, et Kirglik inimene on üksik hunt, tulevad teele inimesed, kes haakuvad Kirega, kes ise on inspiratsiooniks. Ühelt poolt on soov ja sisetunne, mis ütleb, et on vaja taolisi inimesi leida, et jõuda sihtpunkti. Teisalt need inimesed ise tulevad, koonduvad ümberringi. Kirg innustab ehedust. Läbi eheduse ja tõelise Mina näitamise on võimalik avastada ja areneda.

Brrrr, ma lähen täiesti põlema, heas mõttes, kui loen Johni blogipostitust. Olen viimastel aastatel olnud pigem stressis, rahulolematu, eksinud. Kuniks põlesin läbi töö juures. Ikka korralikult kärssasin läbi, kui aus olla. Ühel hetkel justkui oli mul valik, kas jätkan samal moel ja lõpetan tervise halvenemise tõttu haiglas või astun hulljulge ja irratsionaalse sammu ning lahkun töölt. Justkui ei olnudki valikut enam sel hetkel minu jaoks. Tulin. Tegin selle hullumeelse valiku. Astusin välja normaalselt tasustatud töökohast, prestiižest ametinimetusest, värskest ametiautost. Ajal mil majandusanalüütikud rääkisid majanduslangusest. Sellest otsusest alates tundub mulle, et ma alles praegu, 39 aastaselt õpin elama. Õpin kuidas elada. Mis on mulle hea, mis ei ole hea. Mille peale mul silmad säravad, kuidas tunnen ja liigun edasi siis kui teen sedasama asja mille peale silmad säravad ja mis toimub siis kui teen midagi mis mind ei köida. Ka tegevust, mis kaotab oma võlu ja sära, on võimalik taaselustada. Siin ei ole vaid mõtlemisoskuses küsimus aga minu jaoks pigem väljaselgitamine ja välja ütlemine mis muutust ma tahan, vajan, soovin selle tegevuse juures, et inspiratsioon naaseks ja tegutsemine toimuks voolavalt ja justkui iseeneslikult. Kires elamine või kirglikult elamine on elamine ja tegutsemina oma sisemise Kire rajal, mis on täis ootamatusi, enda mugavustsoonist väljatulemist, paindlikkust, endale otsa vaatamist ja ka väga rasketele asjadele otsa vaatamist. See kõik on minu jaoks elamine. Tasapisi tulen välja oma kestast, avanen endale ja seeläbi teistele. Sammhaaval liigun oma visioonide suunas, mis on mul silme ees olnud tükimat aega aga mida ma ei ole julenud realiseerida. Muuseas, Naiste Väering on üks nendest. Teine suurem samm minu jaoks isiklikult on rääkimine teemast, mis mind väga köidab - 11.04. toimuv Kireteemaline Väering. Need on esmased ülimalt olulised sammud, mis julgustavad mind järgmisi samme astuma. Ja inimesed, kes minu ümber justkui koondunud on, milline inspiratsioon! Neilt on palju õppida ja õpingi, saan meeletult inspiratsiooni nendest, kes nad on, millised, nende ehedus ja nende teod. Üks nendest on Kairi, kellega koos viime läbi Kire Väeringi Naistele.

Tänan. Tänan ise-ennast tehtud valikute eest ja sammude eest, mis on veel ees. Läbi enda tänamise jõuab tänutunne ka teisteni.

Loodan Sinuga kohtuda 11ndal aprillil!

Johni blogipostitust saat lähemalt lugeda Siit

blogipilt

Viita sellele postitusele